Kui hästi tunned sina mardipäeva ajalugu ja traditsioone?

PEETER LANGOVITS / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX
 
PEETER LANGOVITS / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX
 
Mida muinaseestlased mardipäeval tähistasid?
Hingede teispoolsusesse minekut
Talve algust
Vanapagana ninapidi vedamist
Puhkuse algust
Kuigi mardipäeva kuupäev on ajas muutunud, tähistatakse selle pühaga siiski suviste tööde lõppu ning talve algust. Kõik põllutööd pidid mardipäevaks tehtud olema, sest algas tubaste tööde periood. Ometi kehtisid mardipäeval mitmed töökeelud.
 
Pilt: Guillaume Meurice / Pexels
 
Kuigi mardipäeva kuupäev on ajas muutunud, tähistatakse selle pühaga siiski suviste tööde lõppu ning talve algust. Kõik põllutööd pidid mardipäevaks tehtud olema, sest algas tubaste tööde periood. Ometi kehtisid mardipäeval mitmed töökeelud.
 
Pilt: Guillaume Meurice / Pexels
 
Shutterstock
Shutterstock
Kelle järgi on mardipäev nime saanud?
Rooma sõjajumala Marsi järgi, kelle nimest tuleneb tänapäevane nimi Martin
Kerjuste kaitsepühaku püha Martini järgi
Saksa kristliku teoloogi Martin Lutheri järgi
Korvpallilegendi Martin Müürsepa järgi
Kuigi mardipäeva on Eesti aladel ühel või teisel moel tähistatud juba muistsetest aegadest, arvatakse siiski, et tähtpäeva nimi tuleb kristlikud reformatsioonirattad käima lükanud Martin Lutherilt. Seda seetõttu, et sarnaselt mardisantidele, olevat ka Luther oma eluajal kerjusena ringi konnanud ja end inimeste headusest elatanud.
 
Pilt: Wikimedia Commons
 
Kuigi mardipäeva on Eesti aladel ühel või teisel moel tähistatud juba muistsetest aegadest, arvatakse siiski, et tähtpäeva nimi tuleb kristlikud reformatsioonirattad käima lükanud Martin Lutherilt. Seda seetõttu, et sarnaselt mardisantidele, olevat ka Luther oma eluajal kerjusena ringi konnanud ja end inimeste headusest elatanud.
 
Pilt: Wikimedia Commons
 
Mihkel Maripuu/PM/Scanpix Baltics
 
Mihkel Maripuu/PM/Scanpix Baltics
 
Marti käisid jooksmas algselt ainult noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse. Kuna hakkasid neiud marti jooksma?
20. sajandi algul
18. sajandi lõpus
18. sajandi algul
19. sajandi lõpus
Esimesed teated marti jooksvatest neidudest pärinevad 19. sajandi lõpust, mil neiudki riietasid end mardisantideks. Neiud riietasid end meesteks ja liitusid noormeestega, et koos ukselt uksele käia. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks – maski valmistamiseks kasutati kõikvõimalikke ettejuhtuvaid asju nagu takud, vill ja õled. Meheks riietumise traditsioon on säilinud tänase päevani.
Pilt: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix
Esimesed teated marti jooksvatest neidudest pärinevad 19. sajandi lõpust, mil neiudki riietasid end mardisantideks. Neiud riietasid end meesteks ja liitusid noormeestega, et koos ukselt uksele käia. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks – maski valmistamiseks kasutati kõikvõimalikke ettejuhtuvaid asju nagu takud, vill ja õled. Meheks riietumise traditsioon on säilinud tänase päevani.
Pilt: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix
PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX
PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX
Oma tänapäevase vormi sai mardipäev Eestis 20. sajandil. Millest see tingitud oli?
Inimeste linnadesse kolimine
Slaavi kultuuri mõjutused
Inimeste võõrandumine talutöödest
Elatustaseme tõus
Marditraditsioonid hakkasid linnades oma tänapäevast kuju võtma 20. sajandi keskpaiku. Maskeeruti poest ostetud või enda valmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Uhked mardikostüümid jäid minevikku – piisas ainult näo üle värvimiseks, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine oluline, sest nagunii olid teisest linna otsast tulijad kontvõõrad.
 
Pilt: cottonbro / Pexels
Marditraditsioonid hakkasid linnades oma tänapäevast kuju võtma 20. sajandi keskpaiku. Maskeeruti poest ostetud või enda valmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Uhked mardikostüümid jäid minevikku – piisas ainult näo üle värvimiseks, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine oluline, sest nagunii olid teisest linna otsast tulijad kontvõõrad.
 
Pilt: cottonbro / Pexels
Shutterstock
Shutterstock
Marti käiakse jooksmas mardiperena, mida juhivad mardiisa ja -ema. Mille järgi mardivanemad tavaliselt valitakse?
Kõige vanemad liikmed saavad selle tiitli
Mardipere valib hääletusega omale isa ja ema
Kõige uhkema kostüümiga neid ja noormees saavad mardiisaks ja -emaks
Mardiisaks ja -emaks saavad kõige sõnaosavamad ja parima lauluoskusega mardisandid
Kuna just mardiisa ja -ema vastutavad eduka sanditamise eest, siis on oluline, et peret juhiksid sündinud esinejad. Traditsiooniliselt saidki mardivanemateks kõige sõnaosavamad inimesed ja/või parimad lauljad. Pere suurus võis sealjuures küündida suisa paarikümne inimeseni.
 
Vanasti oli mardiperede kohtumine pingeline hetk. Halvimal juhul võis see lõppeda kaklusega, kus üks pere teise paljaks varastas. Kuid vahel ühendati ka jõud ja mindi koos uste taha klohmima.
 
Pilt: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX
Kuna just mardiisa ja -ema vastutavad eduka sanditamise eest, siis on oluline, et peret juhiksid sündinud esinejad. Traditsiooniliselt saidki mardivanemateks kõige sõnaosavamad inimesed ja/või parimad lauljad. Pere suurus võis sealjuures küündida suisa paarikümne inimeseni.
 
Vanasti oli mardiperede kohtumine pingeline hetk. Halvimal juhul võis see lõppeda kaklusega, kus üks pere teise paljaks varastas. Kuid vahel ühendati ka jõud ja mindi koos uste taha klohmima.
 
Pilt: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX
Katja El Sol Cemazar / Shutterstock.com
Katja El Sol Cemazar / Shutterstock.com
Mardirituaalide juurde kuulub tantsimine, hüppamine, laulmine ja vilja loopimine. Lisaks on kombeks peale esinemist võimalikult kõvasti lärmata ja kolistada. Miks seda tehakse?
Pererahvalt suurema saagi väljahirmutamiseks
Kurjade vaimude minema peletamiseks
Teiste mardiperede eemale peletamiseks
Lärmamine peletab majast katku eemale
Mardirituaali alustatakse ukse taga koputamise ja sissepalumisega. Mardidsandid lastakse tuppa, peale mida haarab mardiisa peoga vilja ja loobib seda mööda tuba loitsu saatel laiali. Sellele järgnevad mõistatused, mängud ja tants ning mardiisa annab ka pererahvale vitsa, et haigused eemale peletada. Järgneb mangumislaul, millega palutakse pererahvalt
ande. Kui pererahvas on lahke, siis kostitatakse neid tänulauluga ja soovitakse õnne. Lahkudes lauldakse uuesti ja lubatakse uuel aastal tagasi tulla.
 
Kui pererahvas mardisante sisse ei lase või ande ei anna, siis teevad mardisandid koerustükke. Midagi ära ei lõhuta, kuid hommikuks on ilmselt nii mõnigi asi väga kummalisse kohta sattunud.
 
Pilt: PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES/ SCANPIX
Mardirituaali alustatakse ukse taga koputamise ja sissepalumisega. Mardidsandid lastakse tuppa, peale mida haarab mardiisa peoga vilja ja loobib seda mööda tuba loitsu saatel laiali. Sellele järgnevad mõistatused, mängud ja tants ning mardiisa annab ka pererahvale vitsa, et haigused eemale peletada. Järgneb mangumislaul, millega palutakse pererahvalt
ande. Kui pererahvas on lahke, siis kostitatakse neid tänulauluga ja soovitakse õnne. Lahkudes lauldakse uuesti ja lubatakse uuel aastal tagasi tulla.
 
Kui pererahvas mardisante sisse ei lase või ande ei anna, siis teevad mardisandid koerustükke. Midagi ära ei lõhuta, kuid hommikuks on ilmselt nii mõnigi asi väga kummalisse kohta sattunud.
 
Pilt: PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES/ SCANPIX
SHUTTERSTOCK
SHUTTERSTOCK
Mardipäeval kaetakse ka pidulaud. Millise looma liha on sel päeval aukohal?
Hani
Jänes
Kukk
Metssiga
Mardipäeva piduroaks on traditsiooniliselt olnud mardihani. Lääne-Euroopas kuulus hani juba 1171. aastal mardipäeva juurde, Eestisse jõudis see paarsada aastat hiljem. Kuna haneliha oli sageli vaid jõukamate perede lõbu, kõlbas tavalisel inimesel lauda katta ka kana- või kukelihaga. Siiski väärib märkimist, et vähemalt keskajal oli haneliha Tallinnas veel täiesti igapäevane toit. Põhja-Eestis võidi mardipäeval süüa ka küpsetatud seapead, Lõuna-Eestis lasti aga rammusal pekisel karaskil hea maitsta.
Pilt: Ekaterina Bolovtsova / Pexels
Mardipäeva piduroaks on traditsiooniliselt olnud mardihani. Lääne-Euroopas kuulus hani juba 1171. aastal mardipäeva juurde, Eestisse jõudis see paarsada aastat hiljem. Kuna haneliha oli sageli vaid jõukamate perede lõbu, kõlbas tavalisel inimesel lauda katta ka kana- või kukelihaga. Siiski väärib märkimist, et vähemalt keskajal oli haneliha Tallinnas veel täiesti igapäevane toit. Põhja-Eestis võidi mardipäeval süüa ka küpsetatud seapead, Lõuna-Eestis lasti aga rammusal pekisel karaskil hea maitsta.
Pilt: Ekaterina Bolovtsova / Pexels
Shutterstock
Shutterstock
Kuidas mardipere saagi üksteise vahel ära jagas?
Kõik jagati võrdselt
Mardiisa ja -ema otsustasid, kes mida saab
Peeti maha korralik pidu ja söödi kõik koos ära
Saak kuhjati ühte kuhja ning siis joosti sellele tormi – kui keegi midagi näppu sai, siis oli see tema vara
Saak võidi omavahel ära jagada kohe peale mardijooksmise lõppu, ent enamasti peeti maha üks korralik mardipidu. Sanditamisega saadud kraamist kaeti peo jaoks korralik laud ning tants ja trall võis kesta lausa mitu päeva. Sellist pidu peeti enamasti kas seltsimajas või mõnes suuremas talus.
Pilt: Shutterstock
Saak võidi omavahel ära jagada kohe peale mardijooksmise lõppu, ent enamasti peeti maha üks korralik mardipidu. Sanditamisega saadud kraamist kaeti peo jaoks korralik laud ning tants ja trall võis kesta lausa mitu päeva. Sellist pidu peeti enamasti kas seltsimajas või mõnes suuremas talus.
Pilt: Shutterstock
LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX
LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX
Kuidas erines Lääne-Eesti mardikostüüm ülejäänud Eesti omast?
Riietuti valgesse
Riietuti loomaks
Ei kantud maske
Kanti hülgenahku
Lääne-Eesti maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega. Seal on tavaks kanda loomamaske või end sootuks pudulojuseks riietada. Eelistatud kostüümideks on mardikaru, -hobune, -sokk, -lammas ja -kurg.
Lääne-Eesti maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega. Seal on tavaks kanda loomamaske või end sootuks pudulojuseks riietada. Eelistatud kostüümideks on mardikaru, -hobune, -sokk, -lammas ja -kurg.
SHUTTERSTOCK
SHUTTERSTOCK
Milliseid töid ei tohi mardipäeval teha?
Näputöid
Tekstiilitöid
Koristustöid
Puidutöid
Mardipäeval ei tohtinud midagi teha ei lina ega villaga, nendest pidi eemale hoidma. Linatööde tegemine tõi järgmisel aastal kehva linasaagi, villatööd aga ennustasid halba pere lambakarjale. Küll tuli oma varem tehtud käsitöö mardisantidele ette näidata – kel näputöö kehvasti tehtud, sai martidelt vitsa!
Pilt: Shutterstock
Mardipäeval ei tohtinud midagi teha ei lina ega villaga, nendest pidi eemale hoidma. Linatööde tegemine tõi järgmisel aastal kehva linasaagi, villatööd aga ennustasid halba pere lambakarjale. Küll tuli oma varem tehtud käsitöö mardisantidele ette näidata – kel näputöö kehvasti tehtud, sai martidelt vitsa!
Pilt: Shutterstock
0
{"name":"Kui hästi tunned sina mardipäeva ajalugu ja traditsioone?", "url":"https://www.quiz-maker.com/QRT7MFFH6","txt":"PEETER LANGOVITS \/ POSTIMEES GRUPP \/ SCANPIX, Mida muinaseestlased mardipäeval tähistasid?","img":"https://cdn.poll-maker.com/59-2395912/1.jpg?sz=1200-00000004261000005300"}
Powered by: Quiz Maker