Kui hästi tead neid keskkooli tasemel vajalikke kirjandustermineid?

Selle mõiste filosoofiliseks aluseks on maailma mõistusliku alge eitamine. Vastandub vaatele, mille järgi alluvad nii inimese elu ja tegevus kui ka loodusnähtused ja ajaloosündmused sihikindlale korrapärale.

Selle terminiga tähistatakse mõttetera, efektselt sõnastatud üldistavat elutarkust või üllatavat väärtusotsustust.

Lühike proosa- või värsslugu, milles heidetakse heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või tema omaduse üle. Enamasti argiaineline, vormilt anekdootlikult tihe ja puänteeritud.

Romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ja samas teistega seotud ühiste teglaste, teema või kujutava ajastu kaudu.

Mõiste, mida kirjanduses kasutatakse ülekantud tähenduses sagedasest tarvitamisest kulunud, stereotüüpse või stampväljendi kohta.

Proosažanr, milles autor jutustab talle lähedaste isikute või tuntud kaasaegsete elust ja minevikusündmustest, mida ta on ise kogenud ja läbi elanud.

Kirjandusteoses kujutatav olustik, nii looduslik kui ka sotsiaalne keskkond, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab.

Mistahes jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol.

Helijäljendus, loodushäälte imitatsioon, kõlakujund, kus foneetiliste vahenditega püütakse edasi anda loodusobjekti iseloomulikke kuuldelisi omadusi (metsakohin, tule praksumine, käo kukkumine jne).

Sõna või lause, harvem värss või terve luuletus, mis jääb samaks ka tagant ettepoole lugedes või annab mingi teise tähendusega sõna.

Teotav pilke- ja laimukirjutis kellegi kohta, kirjutatud eesmärgiga seda isikut kompromiteerida või mürgiselt salvata. Pilke alla võivad langeda ka poliitlised parteid, kirjanduslikud kooslused, üritused ja sündmused.

Loomevargus, võõra teose või selle osade valdamine omadena või nende ulatuslik kasutamine ilma allikale viitamata.